Konteinerhoonete pinnase ettevalmistamisel sõltub teie vundamendi valik kolmest asjast: kohalikest pinnasetingimustest, sellest, kas ehitis on püsiv või ajutine, ja teie eelarvest. Kuna konteinerid koondavad oma massiivse raskuse täielikult oma neljale nurgale, on peamine eesmärk vältida uppumist ja hoida konstruktsiooni ideaalselt tasane.
Siin on moodulmahutite ehitamiseks kasutatavate kõige levinumate pinnasetöötluste ja vundamenditüüpide jaotus.
1. Minimaalne ja ajutine maapinna ettevalmistus
Kui maapind on juba kõva, tasane ja hästi{0}}kuivnev või kui hoone püsib kohapeal vaid mõni kuu kuni paar aastat, ei ole alati vaja teha suuri kaevetöid.
Betoonsillutistega kruusakiht
Protsess: kaevake 4–6 tolli pinnast välja, asetage geotekstiilist umbrohutõke ja täitke ala tihendatud killustiku või kruusaga. Asetage raske -betoonsillutis (täisplokid) täpselt iga konteineri nelja nurga alla.
Sobib kõige paremini: ajutised kontorid, majutuskohad või väga kuiv ja stabiilne pinnas.
Plussid: väga kulutõhus-, kiire ja täielikult pööratav (jätab maa puutumata).
2. Püsivad madalad vundamendid
Püsipaigaldiste puhul, kus pinnas on korralik, jaotavad madalad vundamendid koormuse ohutult ilma sügavaid kaevikuid kaevamata.
Betoonist kai vundamendid (alused)
See on kõige populaarsem,{0}}kulutõhusam alus alaliste konteinermajade ja äriüksuste jaoks.
Protsess: konteineri jalajälje igasse nurka kaevatakse ruudukujulised augud (mitme -konteineri konfiguratsiooni korral iga 10–20 jala järel mööda külgi). Nendesse aukudesse valatakse betoon, kasutades sageli papptoruvorme (Sonotubes), et tõsta need veidi maapinnast kõrgemale. Terasplaadid või keerd-{5}}lukuplokid sisestatakse konteineri nurkade kinnitamiseks märga betooni.
Sobib kõige paremini: enamik standardseid moodulprojekte, kaldega maa ja konteineri hoidmine kõrgel, et oleks võimalik paigaldada{0}}põrandaalused torustikud/kommunaalkulud.
Plussid: kasutab oluliselt vähem betooni kui täisplaat, säästab raha ja võimaldab suurepärast ventilatsiooni seadme all, et vältida niiskuse kogunemist.
Ribavundamendid (kraavivundamendid)
Protsess: Pidevad betoonribad valatakse piki perimeetrit, kus konteineri seinad toetuvad.
Sobib kõige paremini: mitme ühendatud konteineri toetamine või kui vajate pidevat perimeetri barjääri, et hoida kahjurid ja niiskus hoone alt eemal.
3. Raske-kohustus ja probleem-mullavundament
Pehme, liivase või muutuva pinnasega tegelemisel või mitme-korruseliste konteinerkonstruktsioonide ehitamisel on vaja tugevamat tehnilist tööd.
Betoonplaat-peal-
Protsess: kogu hoone jalajäljele valatakse tugev betoonparv, mis on tugevdatud terasarmatuuriga. See nõuab paksu tihendatud kruusakihti ja selle all olevat aurutõket.
Sobib kõige paremini: tasasele maapinnale, mitme{0}}konteineriga hoonetele või siis, kui konteineri põrand eemaldatakse betoonpõrandaga integreerimiseks.
Plussid: jaotab raskuse ideaalselt kogu pinna ulatuses. Välistab täielikult ebaühtlase settimise ohu.
Miinused: kallis, nõuab põhjalikku maapealset ettevalmistust ja muudab{0}}põrandaaluse torustikule juurdepääsu hiljem keeruliseks.
Kruvivaiad (spiraalvaiad)
Protsess: suured spiraalsete lendudega terasvõllid (nagu hiiglaslikud kruvid) surutakse hüdraulilise ekskavaatori abil mehaaniliselt sügavale maasse, kuni need jõuavad stabiilsete, koormust{0}}kandvate kihtideni. Mahuti keevitatakse või poltidega otse vaiade ülemiste plaatide külge.
Parim: pehme pinnas, savi, märgalad või tundlikud ökosüsteemid, kus maa üleskaevamine on piiratud.
Plussid: Betooni pole vaja, kõvenemisaega null (saate neile kohe ehitada) ja erakordne vastupidavus nihkumisele või külmale.
Maapealse ettevalmistuse kontroll-loend: kriitilised sammud
Enne millegi valamist või asetamist vajab maapind ise spetsiaalset töötlemist:
Puhastamine ja väljajuurimine: eemaldage kogu orgaaniline materjal, juured ja pinnas. Orgaaniline aine mädaneb aja jooksul, tekitades tühimikud, mis põhjustavad vundamentide kaldumist.
Drenaaži liigitamine: tagage maapinna kaldedäravundamendist vähemalt 2% ulatuses, et vältida vee kogunemist teraskonstruktsiooni alla või ümber.
Tihendamine: Igasugune pinnase- või kruusakiht tuleb mehaaniliselt tihendada. Tihendamata mustus ladestub laaditud terasmahuti raskuse all ebaühtlaselt.


















